Home » Investeerimine: raha sinu eest tööle » 23 võtet, kuidas investeerimiseks raha säästa ja koguda
     

23 võtet, kuidas investeerimiseks raha säästa ja koguda

Reeglina säästmise teema on suhteliselt ebaseksikas. Millal viimati tehti mõni Hollywoodi film sellest, kuidas keegi rämedalt säästis ning kari modelle selle peale kohale ilmusid ja järgnes 5 minutit eriti lõbusas meeleolus inimestega peostseene?

Säästmine on ikka tavaliselt pildis siis, kui mitte mingit muud võimalust pole ja tuleb sente lugeda, et viimase rahaga ikka kuu lõpuni kuidagi välja veaks ja päris hullult nälga ei jääks.

Ilmselt sellest tuleneb ka see hoiak, et niipea kui keegi säästmisest räägib, siis tähendab see iga viimsegi sendi pooleks saagimist ning väga hädist ja nigelat eluviisi.

Kusjuures, paljude investorite eeskuju ja üks maailma rikkamaid inimesi Warren Buffett suuresti just sentide pooleks saagimisega oma teekonda alustaski ja on sarnase mõtteviisiga inimestesse investeerinud. Arvestades tema rikkust, on ta siiani äärmiselt säästliku eluviisiga.

Vaevalt me kõik just Warren Buffettiks tahame hakata, nii et räägime siinkohal siiski mõistlikust säästmisest, mida mõistlikud inimesed teevad. See ei tähenda viimse hingetõmbeni vöö koomale tõmbamist ja depressiivset elu, vaid parema tuleviku, finantsilise vabaduse või mõne muu väärt eesmärgi nimel kulude vähendamist.

Kui muud eesmärki pole, siis tegelikult on ka lihtsalt niisama säästude omamisel omajagu positiivseid tagajärgi.

Säästmine vs kogumine

Säästmisest räägitakse kahes erinevas kontekstis:

  • Säästmine kui raha kogumine ehk paned €100 kõrvale mingi suurema ostu jaoks.
  • Säästmine kui soodushinnaga millegi ostmine ehk hoiad raha kokku.

Antud juhul räägime mõlemist läbisegi, kuid eeldame igal juhul, et see säästetud summa pannakse lõpuks siiski kõrvale kas investeeringuteks või muude oluliste eesmärkide jaoks, mitte ei kulutata lihtsalt juhuslikult ära.

Säästmise ja kogumise võtted

Kuidas siis edukalt raha säästa? Toome siinkohal välja 23 erinevat võtet ja mõtet.

  1. Väldi petuskeeme
  2. Tea oma eesmärke
  3. Vaata oma tellimused üle
  4. Kontrolli panga teenustasusid
  5. Kõrvalda oma kohustused
  6. Loobu autost
  7. Osta allahindlusega asju
  8. Kasuta eesmärgipärast eelarvestamist
  9. Esimesena maksa endale
  10. Tee raha säästmine mugavaks
  11. Tee raha kulutamine ebamugavaks
  12. Kasuta sularaha
  13. Säästa toidupoes
  14. Võta kaasa piiratud kogus raha
  15. Osta vanemat tehnikat
  16. Külasta tasuta üritusi ja osta soodusega pileteid
  17. Vajadusel otsi tasuta asju
  18. Joo kraanivett või kaevuvett
  19. Osta piisavalt hea, mitte parim
  20. Enne ostu võta aega mõtlemiseks
  21. Teisenda hind ajakuluks
  22. Kasuta nädala või päeva eelarvet
  23. Harjuta tänulikkust

1. Väldi petuskeeme

Üks lihtsamaid viise raha säästmiseks on see, kui sa ei anna seda petistele ära. Mõned näited sellistest skeemidest leiad siit.

Kuidas aru saada, et tegemist on petuskeemiga? Üldiselt aitab vana hea põhimõte: kui see kõlab liiga hea, et olla tõsi, siis see ei olegi tõsi.

Natukene detailsemaks minnes, aga mõned mõtted, mis on ehk abiks selliste skeemide otsa sattumisel:

  1. Mitte kunagi ja ei, ma ei mõtle siinkohal, et kõik muud korrad peale selle ühe, kus tundub ülihea diil olevat. Mitte kunagi tähendab MITTE KUNAGI ära tee otsust kohe kohapeal peale agressiivset müügiesitlust.
  2. Kui investeeringuga on ülikiire, siis tavaliselt on tegemist väga kehva asjaga ja kiire on sellepärast, et sa ei jõuaks aru saada, millega tegu. Hea rusikareegel – kui on kiire-kiire, siis sul pole selleks aega, jäta vahele. Kiiruga tehtud tehingud ei lõppe peaaegu kunagi sinu jaoks hästi.
  3. Enne investeerimist tee minimaalselt selgeks järgmised asjad:
    1. Kui palju sina investeerima pead?
      Mis on sinu kulu koos kõikvõimalike tasudega jne. Kas see on ühekordne või igakuine?
    2. Kui palju sa sealt tagasi võiksid saada?
      Mis on sinu investeeringu oodatav tootlus? Kui paned sisse €1000 ja lubatakse tagasi €2500, siis kirvemeetodil €2500/€1000 – 100% = 150%.
    3. Kuidas see ettevõte, millesse sa investeerid, teenib selle raha, millest nad sulle seda tulu maksavad?
      Kui sulle lubatakse 150% tootlust aastaga, siis kuidas see ettevõte teenib 150% pluss nende enda ettevõtlusega seotud kulud pluss nende kasumid pluss võimalikud maksukulud jne jne. Mida konkreetsemalt ja detailsemalt sellest aru saad, seda parem.
    4. Kas see viimane on realistlik?
      Näiteks kui ettevõte räägib sulle numbritest, mille eelduseks on, et 20% suure riigi kodanikest kasutab aktiivselt nende toodet, siis kui realistlik see mõne tundmatu firma jaoks on? Kui realistlik see üldse sellise toote jaoks on? Võrdle sarnaste konkurentidega.
    5. Küsi, kui palju selle skeemi tutvustaja raha teenib, kui sina tema kaudu liitud. Siis võid sellest järeldada, kui usaldusväärne allikas see inimene objektiivse info saamiseks on.
    6. Kui mõni 1.-5. punktist jääb selgusetuks, sest sulle ei osata või ei taheta vastata, siis hoia eemale. Reeglina tegelikult piisab juba sellest, kui sulle lubatakse ulmelist 50%+ tootlust. Kui see tootlus oleks nii hea ja kindel, nagu sulle räägitakse, siis:
      • Oleks see firma ammu kuskilt kasvõi 20%-list laenu võtnud ja ise selle investeeringu ära teinud.
      • Leidnud mõne investori, kes 20% tootlusega rahul oleks ja taaskord kordades odavamalt selle asja ära teinud.
      • Oleks see skeemi tutvustaja oma kodu, auto, sõbrad ja sugulased maha müünud, laenu võtnud ja sinu käest ka pigem laenuks raha küsinud, mitte sulle seda 50%+ tootlusega varianti pakkunud.
  4. Nii nagu enamus inimesi ei topi tumedat värvi vänge haisuga asju omale suhu, kui nad ei saa aru, millega tegemist, peaks ka investeerimises järgima reeglit, et kui ei saa aru, siis ära näpi.

2. Tea oma eesmärke

Täiesti mõttetu on säästa lihtsalt sellepärast, et säästa. Nagu eelnevalt rääkisime, see pole isegi mitte seksikas.

Eesmärk on see, mis annab sulle nii motivatsiooni kui ka konkreetsemad numbrid, mille põhjal tead, kas ja kui edukalt sa oma eesmärke oled täitnud. Ilma selleta kulutad säästetud summad kas lihtsalt niisama ära või piinad ennast iga senti pooleks saagides, kuigi tegelikult oled edukalt juba oma eesmärgid täitnud.

Kui sa ei tea, miks sa üldse säästma peaksid ja kui palju nende eesmärkide saavutamiseks igakuiselt kõrvale oleks vaja panna, siis siin on üks hea viis selle protsessi läbimiseks:

Finantseesmärgid ja nende seadmine

3. Vaata oma tellimused üle

Tegid kunagi ammu omale telefonipaketi ja nüüd on sellest juba aastaid möödas? Oled kindel, et sa ilmaasjata üle ei maksa? Uuri konkurentidelt, kas nad teeksid sulle parema pakkumise. Kui jah, siis küsi enda praeguselt teenusepakkujalt, kas nad suudavad konkurentsivõimelise pakkumise teha.

Üldjuhul on klientide võitmine küllaltki kulukas ettevõtmine, nii et odavam on olemasolevale kliendile tema hoidmiseks parem pakkumine teha. Minul õnnestus sedasi mitte ainult paketitasu enam kui poole võrra vähendada, vaid suurendada samal ajal ka paketis olevate kõneminutite, sõnumite ja interneti mahtusid.

Sama pilguga vaata üle ka kõik muud tellimused: internet, telekanalite pakett, ajakirjad, ajalehed, saitide subscriptionid jne jne. Eemalda ebavajalikud ja ebamõistlikud asjad ja mõtle hoolega järgi, kas sul ikka on vaja seda 100 Mbit/s internetti või tegelikult saaks Facebooki külastada ka 10 Mbit/s kiirusega.

4. Kontrolli panga teenustasusid

Kui oled 2016. aasta juuni lõpu seisuga Swedbanki klient, siis maksad iga pangaülekande eest €0.38. Eeldusel, et teed kõigest 5 ülekannet kuus, siis see teeb peaaegu €2 täiesti mõttetut kulu kuus ehk €24 aastas.

Ei ole küll mingi ulmeliselt suur sääst, aga täiesti mõttetu kulu, mida on üsna kerge ära hoida. Võid siia juurde veel panna igakuise pangakaardi hooldustasu ja kui mingil imelikul põhjusel Balti aktsiaid Swedbankis hoiad, siis selle haldustasu jne (mis ilmselt oleks juba märksa mõjusam põhjus oma pangavalik üle vaadata).

Võta ühel päeval natukene aega ja tee omale näiteks LHV pangakonto (konto avamiseks pole vaja isegi kontorisse minna), kus sama aja seisuga on ülekanded ja Balti aktsiate hoidmine tasuta.

5. Kõrvalda oma kohustused

Mõningatel üksikutel juhtudel on laenude omamine mõistlik. Ülejäänud olukordades on tegemist küllaltki rumala ja kahjumliku asjaga, mida omada, kui tahad finantsiliselt heale järjele jõuda.

Säästa raha selle arvelt, et maksad oma kõrge intressiga laenud, järelmaksud, liisingud jmt laenutooted ära. Kõrge intressi juures pean silmas sellist intressi, millest omajagu suuremat tootlust sa ei suuda täna oma rahaga teenida. Reeglina võiks 7%+ juba kõrgeks intressiks pidada, kui sa pole just pikaajalise kogemusega parema tootluse ajalooga investor.

Millise laenu maksaksid esimesena?

6. Loobu autost

Kui sa elad linnas ja sa ei teeni just tublisti üle keskmise palka või ei kasuta autot lisaraha teenimiseks (näiteks läbi Uberi või Taxify või Autolevi), on auto omamine üks suurimaid kohustusi ja kehvemaid rahapaigutusi, mis sa oma eluea jooksul teed.

Ei usu? Arvuta ise välja, kui palju aega auto omamine sul kokku aitab hoida või kui palju ta hoopis maksma läheb.

Jah, isegi kui arvutad välja, et asi on ülikahjumlik, siis ilmselt ei ole endiselt tegemist eriti populaarse mõttega. Auto on ikkagi ju staatuse näitaja jmt…igaljuhul kordades seksikam kui säästmine.

Kui palju auto omamine aega kokku aitab hoida?

7. Osta allahindlusega asju

Jalutad poes ja näed, et seep ja shampoon on -50% hinnaga? Tõsta paar pudelit omale korvi. Ostad WC-paberit? Võta samaväärne soodsama brändi pakk. Olen päris kindel, et su taguots ei tee vahet, kas hõõrud seda orava pildiga 3-kihilise või soodukaga müügil oleva brändi 3-kihilise peldikupaberiga.

Kas saad sellega rikkaks? Kindlasti mitte. Küll aga hoiad ilma erilise vaevata omajagu raha igakuiselt kokku asjade pealt, mida sa nii või naa ostaksid. Mõttetu on maksta rohkem, kui ilma vaevata saab vähem. See on sinu aeg, mis sul selle raha teenimiseks kulus, miks mitte seda säästa.

Tuntud liialdusena mõni tahaks nüüd ilmselt küsida: “Kas see tähendab, et liha asemel peaks viinereid ostma?” Ei. Ma ei soovitanud WC-paberi asemel saepuru või kassiliiva soetada. Jutt käib ikka samaväärsetest toodetest.

Samuti ei tähenda see seda, et laod korvi soodushinnaga shokolaade või õllekaste täis, sest neil on allahindlus. Jutt käib ikka asjadest, mida sa nii või naa ostaksid, mitte oma ostukoguste suurendamisest, kuna soodukaga pakutakse.

8. Kasuta eesmärgipärast eelarvestamist

Õigesti ja eesmärgipäraselt järgitav eelarve annab väga hea ülevaate sinu rahaga toimuvast. Viimane omakorda võimaldab jällegi mõttetuid kulukohti kärpida.

7 levinud viga, mida sa eelarvestamisel teed

9. Esimesena maksa endale

Ilmselt kõige vanem ja kõige parem soovitus edukaks säästmiseks. Samas tundub, et vaid vähesed suudavad seda järgida.

Kõige esimese asjana peaksid raha kõrvale panema oma eesmärkide jaoks. Kui tahad saavutada finantsvabadust ja selleks peaksid €200 igakuiselt kõrvale panema, siis peale palgapäeva panedki kõige esimesena selle summa kõrvale ja seejärel vaatad, kuidas ülejäänud rahaga muud asjad tasutud saad.

Samamoodi, kui tahad reisile minna, siis esimese asjana paned reisi jaoks kogutava raha kõrvale, mitte ei võta laenu, et siis tagantjärele esimese asjana oma palgast laenuandjat nuumata.

10. Tee raha säästmine mugavaks

Kõige mugavam on säästmine siis, kui see toimub automaatselt. Kui oled näiteks SEB klient, siis võiksid kasutada digikassat.

Eelmise punkti jätkuks võiksid vabalt selle esimesena endale maksmise automatiseerida läbi püsikorralduse, kus kannad soovitud summa kas otse kuhugi investeeringusse või mõnele kasutushoiusele/teisele pangakontole.

Selle automatiseerimine tänapäeval on tegelikult väga lihtne ja sisuliselt sõltub sinu järgnevate aastate edukus siinkohal ca 5 minutisest püsikorralduse ülesseadmisest.

11. Tee raha kulutamine ebamugavaks

Inimesed on loomult mugavad ja kui midagi on ebamugav, siis teeme seda tunduvalt vähem.

Näiteks võiksid panna osa rahast ajutiselt kogumis-/kasutushoiusele, kust väljavõtmiseks tuleb paar päeva oodata.

Kui kasutad sularaha, siis pane igal õhtul sendid ja mündid hoiupõrsasse. Münte ja sente on reeglina suht tüütu ja ebamugav suuremas koguses kulutada. Jällegi, rikkaks ei saa, aga mingi €100 ostu jaoks võiks raha kokku saada küll lõpuks, ilma et see sinu igakuist elustiili rikuks või sa jälle järelmaksu näol laenu peaks võtma.

12. Kasuta sularaha

Swedbanki andmetel on pangakaardiga tehtud maksed keskmiselt ligi 40% suuremad kui sularahamaksed. Teisisõnu, inimesed, kes maksavad kaardiga, kulutavad keskmiselt omajagu rohkem raha kui need, kes maksavad sularahas.

Sellise statistika põhjal on muidugi keeruline öelda, kas tõesti kaardiga maksmine põhjustab suuremaid kulusid või makstakse suuremate kulude puhul lihtsalt sagedamini kaardiga.

Samas teadlased Drazen Prelec ja George Loewenstein on avastanud, et raha maksmine põhjustab meis psühholoogilist valu. Kuna psühholoogiline valu käivitab ajus samad protsessid, mis füüsiline valu, siis järgneb sellele ka sama reaktsioon, mis füüsilise valu puhul – me üritame seda võimalusel vältida ja vähendada.

Pangakaart ja eriti veel krediitkaart aitavad meil makse tegemise mõju psühholoogiliselt leevendada. Me ei anna mitte otseselt raha ära, vaid paneme oma kaardi automaati ja saame selle ka kohe tagasi. Krediitkaardi puhul jääb vaimselt maksmine justkui täielikult ära, kuna selle eest tuleb maksta alles kunagi hiljem.

Seetõttu kulutame sularaha kasutades vähem, kui kaardimakset tehes, sest see on psühholoogiliselt valusam. Mingit mõju omab ilmselt ka see, et kui sul on rahakotis konkreetne summa sularaha, siis pead ka arvet pidama, kui palju korvis asju on, et kassas piinlikku olukorda ei satuks.

Kasuta väiksemaid ja puhtaid rahatähti

Kui meil on rahakotis suurem rahatäht, siis kipume rohkem kulutama. Teisisõnu, kui sul on €50-eurone, siis kulutad ilmselt rohkem, kui kulutaks juhul, kui rahakotis oleks €10+€10+€10+€10+€10 ehk 50 eurot 10-eurostes.

Tõenäoliselt on see tingitud mõtlemisvildakusest, mida teadlased nimetavad ankurdamiseks. Nähes suuremat rahaühikut, võrdleme ostetava kauba hinda just selle numbriga. Seetõttu võibki juhtuda, et €4-eurone ost tundub väiksem kulu, kui sul on €50-eurone (8% su rahast) kui €10-eurose (40% sellest) puhul.

Lihtsamalt seletades ja julgemalt üldistades võiks öelda, et suurem rahatäht paneb meid ennast rikkamana tundma kui väike, nii et kui tahad säästa, võta automaadist raha välja väikestes kupüürides.

Kuigi väiksemat valuutat kulutame tavaliselt vähem, on siinkohal üks erand. Olulist rolli mängib ka see, kui räpane ja kulunud see on. Nimelt, kulunud ja musta raha kipume suurema tõenäosusega ära kulutama.

Muro ja Noseworthy (2012) uurimuses kulutasid katsealused $20 puhul räpaseid dollareid keskmiselt $8.35 ja puhta uue paberraha puhul $3.68 ehk määrdunud dollari korral ligi 127% rohkem.

gold-coins

Samuti ollakse vana rahatähe puhul nõus märksa enam riske võtma (~3,5x suurema tõenäosusega), mis võib viidata sellele, et kulunud välimus vähendab meie silmis selle raha väärtust.

Samal ajal tuli aga välja, et kui teised näevad, siis kipume ikkagi kulutama uut ja ilusat kupüüri, et mitte häbisse jääda. Ei saa ju ometi välja näha, nagu mingi vaene ja räpane tegelane, kes sellist kasinat kupüüri rahakotis hoiab…kui sa nüüd veel sellele lisaks ka ilma autota või veel hullem, 5+ aastat vana autoga, poodi tulid, siis on ikka väga suur jama käes…

13. Säästa toidupoes

Vanad head soovitused:

  • Tee omale enne poodi minemist ostunimekiri ja järgi seda.
  • Söö enne toidupoodi minemist kõht täis.
  • Käi toidupoes harvem – osta näiteks nädala toit korraga.

Ja üks moodsam soovitus. Käi poes jala. Äkki sa ei viitsi liiga palju asju tassida ja ostad seetõttu vähem. Või kui ostadki rohkem, siis vähemalt saad natukene trenni teha neid kotte tassides.

14. Võta kaasa piiratud kogus raha

Peole minnes jäta pangakaart koju ja võta ainult nii palju sularaha kaasa, kui oled valmis kulutama. Sama võtet võid kasutada ka shoppamisel. Nii on tõenäosus impulssostude peale suuri summasid kulutada üsna väike.

15. Osta vanemat tehnikat

See võib kõlada kui soovitus osta vanu mustvalgeid kineskooptelekaid. Tegelikult mitte. Kuna paljud tehnikavidinad arenevad väga kiiresti edasi, siis nende hind kukub samuti väga kiiresti ja väga korralikult.

Näiteks võib 6-12 kuud vana nutitelefoni mudel olla täna juba kümneid kui mitte sadu eurosid soodsam, kui ta välja tulles oli. Samas kvaliteedilt ja kasutusmugavuselt on ta endiselt sama hea.

Lisaboonusena on sul võimalik ka kasutajakogemusi guugeldada ja probleemidega mudelid kõrvale jätta.

Teine variant on osta mõni selline tehnikavidin kasutatuna. Päris palju on inimesi, kellele meeldib igal võimalusel kohe kõige uuem ja vingem mudel omale soetada. Samas niipea kui see pakist välja on võetud, kaotab ta sageli kümneid protsente oma väärtusest, kuigi töötab endiselt samamoodi edasi.

Kui saad mõne sellise normaalselt hoitud telefoni, hoiad sadu eurosid kokku ja kasutad endiselt sama head tehnikat. Eriti hea, kui sul on mõni sõber, tuttav või sugulane selline, kelle käest võiksid tema seisma jäänud “vana” mudeli sõbrahinnaga ära osta. Win-win-win sulle, sõbrale ja loodussõpradele.

Siia juurde muidugi ka see, et kui sul on juba iPhone 6 ja see töötab korralikult, siis kas sul ikka on tarvis iPhone 7 järjekorda minna ja üks eestlase keskmine palk selle soetamise alla hakkama panna?

16. Külasta tasuta üritusi ja osta soodusega pileteid

Meelelahutuseks on suhteliselt palju täiesti tasuta või soodsaid võimalusi, mida võiks kasutada. Seda eriti just suvel.

Tahad lastega loomaaeda minna? 1. juunil on võimalik seda väga soodsalt teha. Tahad muuseume külastada? Muuseumiööl saab täiesti tasuta. Tahad kallisse restorani minna? Mingi üritus oli, mille raames sai tavapärasest tunduvalt soodsamalt minna ja kõiksugu restorane külastada.

Otsid natukene huumorit? Comedy Estonia korraldab suht regulaarselt erinevates kohtades tasuta Stand-up komöödia üritusi. Kuulaks live muusikat? Piletita lehel võib suhteliselt tihti leida mõne sellise ürituse kohta infot. Sama ka kunstinäitustega.

Samuti on päris paljude tegevuste jaoks, alates väljas söömisest ja iluteenustest kuni autohoolduse, langevarjuhüpete ja reisipakettideni, võimalik soetada sooduspileteid erinevatelt kupongilehtedelt.

Soodsate lennupiletite jaoks sobilike saitide kohta on Rahakratt ühe hea ülevaate teinud. Soodsa öömaja nii Eestis kui välismaal saad omale broneerida läbi Airbnb, kusjuures meie lingi kaudu saad esimeseks korraks ka pisut tasuta krediiti.

17. Vajadusel otsi tasuta asju

Kui sissetulekud on väiksed ja kohustused suured ning väga raske suuremate ostude jaoks raha kõrvale panna, siis võib abi olla tasuta asjadest.

Inimesed on nõus tasuta ära andma kõike alates võtmehoidjatest, kartulitest ja arvutimonitoridest kuni diivanite ja trenažöörideni. Jah, tõenäoliselt ei saa seda diivanit täpselt sellist värvi ja täpselt sellist mudelit, nagu sa ideaalis tahaksid ja ilmselt ei ole see ka alati päris esimeses nooruses.

Samas kui sul on võimalik paarkümmend euri kuus kõrvale panna, siis abiks ikka, et saad esialgu paarsada eurot diivani või külmkapi ostu pealt säästa.

Mõned kohad, kus abi küsida:

Teine variant on ostmise asemel asju laenutada või sooduspakkumiste ajal osta. Näiteks raamatuid saab raamatukogust tasuta, tööriistu, matka- ja sporditarbeid, autot jne on kõike võimalik rentida või mõnelt sõbralt-tuttavalt laenata. Viimane tuleb reeglina ka kõvasti soodsam, kui sul seda just pidevalt vaja ei lähe.

18. Joo kraani- või kaevuvett

Eestis on peaaegu kõikjal tänapäeval kraanivesi piisavalt puhas, et seda võiks juua. Kui tahad, osta filterkann ja lase veel sealt söefiltrist see vesi läbi.

Pudelivesi on üks ülehinnatumaid asju, mille peale sa raha raisata saad. Sarnases pudelis olev suhkruvesi pole muidugi parem. Eriti mõttetu on seda kodus juua.

Saan aru, kui oled kuskil kodust kaugel või mingil välisüritusel ja tekib janu, siis pole valikut. Samas kui ostad omale koju suure pudeliga vett, siis Eestis on see küll puhas jaburdus.

Samuti võiksid näiteks vabalt omale kodust pudeliga vett kaasa võtta, kui palava ilmaga pikemaks ajaks välja lähed ja/või midagi aktiivset tegevusplaanis on, nii et tead juba ette suurema janu tekkimisest.

Samamoodi võid täitsa vabalt omale autosse mingi pikema sõidu ajaks vee kaasa võtta, mitte ei pea seda omale statoilist ostma. Jällegi, rikkaks sellega ei saa, aga täiesti mõttetu raha raiskamine millegi ajuvabalt ülehinnatud jama peale, mis muuhulgas on ilmselt ka ebatervislikum, jääb ära.

19. Osta piisavalt hea, mitte parim

Sul ei ole vaja, et telefonil oleksid kõiksugu lisafunktsioonid, mida sa niikuinii ei kasuta. Tõenäoliselt ei ole sul vaja ka, et sinu arvutil oleks kõik kõige uuemad ja vingemad võimalused ja võimsused.

Samamoodi olen üsna kindel, et sul ei ole vaja 300 Mbit/s internetiühendust ega 139 telekanalit koos 68 raadiojaamaga üle maailma. Ja kohe kindlasti ei ole sul lõuapuhkajat vaja, mis sest, et see Jaapanis popp leiutis võib olla.

Inimesed jaotuvad valikute tegemise viiside osas kaheks:

  • Maksimiseerijad (maximizers) – inimesed, kes tahavad kõige paremat, kõige uuemat ja kõige vingemat varianti. Selline inimene võib vabalt kulutada tunde või päevi, et välja selgitada, milline on kõige parem röster ja võrrelda tehnilisi näitajaid ja omadusi detailideni, et teha kõige parem valik.
  • Rahuldujad (satisficers) – inimesed, kes otsivad piisavalt hea lahenduse ja valivad selle. Kui nõuded on täidetud, siis sobib ja vahet pole, kas on kuskil mõni veel parem või mitte.

Maksimeerijad saavad küll reeglina nö kõige parema hinna ja toote suhte ehk teevad parima valiku, kuid tavaliselt ei ole tehtud valikuga väga rahul.

Rahuldujad kulutavad vähem aega ja teevad tavaliselt objektiivsete kriteeriumite alusel kehvema valiku, aga on sellega rohkem rahul. Lisaks, kui lähtud otsuse tegemisel sellest, kas asi on piisavalt hea, siis võid ka omajagu raha säästa.

Näiteks isiklikult ostsin omale kunagi uue arvuti tingimusega, et üks veidi ressurssenõudvam programm peaks selle peal vabalt töötama. Kõik vajalikud osad olid kuni mitu aastat vanad mudelid ja seetõttu ka tunduvalt odavamad kui täiesti uued ja võimsamad mudelid. Samas siiani mitu aastat hiljem töötab masin endiselt laitmatult ja pole võimsusest puudust olnud.

20. Enne ostu võta aega mõtlemiseks

Mida suurem ost, seda kauem mõtlemiseks aega võta. Sellepärast on ka hea, kui sa suuremate ostude jaoks eelnevalt raha kokku kogud, sest siis võid vahepeal aru saada, et tegelikult sul polnudki seda asja üldse vaja.

Ei, sa ei pea toidupoes banaane ostes hakkama mõtlema, kas sul ikka on neid vaja. Küll aga paarikümne eurose panni puhul võiksid juba korraks aja maha võtta ja mõtelda, kas sulle ikka tegelikult ka juba kodus olevast kolmest pannist ei piisa või äkki…

Kui aga autot kavatsed ostma hakata, siis võiksid vähemalt paar nädalat, kui mitte paar kuud, mõtteaega võtta, enne kui raha välja käid.

Küsi endalt enne ostu: “Kas ostaksin selle asja, kui see maksaks 10x rohkem?” Kui vastus on jah, siis ilmselt on tegemist olulise, vajaliku ostuga või on hind millegipärast väga odav.

Kui vastus on ei, siis saad taaskord kergemini hakata mõtlema, kas see on ikkagi vajadus või lihtsalt tahtmine ja kas see on ajutine soov või reaalne pikaajalises perspektiivis ka mõistlik ost.

Taaskord, ei, sa ei pea puuviljaleti ääres seda tegema hakkama. Eeldusel, et sa seda puuviljaletti ära ei taha osta muidugi.

21. Teisenda hind ajakuluks

Kujuta ette, et sa pead raha teenimiseks aega kulutama. Ei tohiks ilmselt väga raske olla. Kui palju sa umbes tunni aja tööga teenid? Nüüd võta oma soovitud ostu hind ja jaga see tunnitasuga ning saadki teada, mitu tundi pidid töötama, et seda ostu omale lubada.

Oletame, et läksid pizzeriasse sööma. Vaatad menüüst, mida tellida ja arve tuleks kokku €14. Kui saad tunnipalgana kätte €5 (neto tunnipalk), siis 14 / 5 = 2,8h. Järelikult sul kulub umbes 2h ja 50 min, et see pizza raha välja teenida.

Kui see tundub sulle okei, siis lase käia. Samas paneb selline mõtteharjutus sind hindasid vaatama perspektiivist, et mitu tundi oma elust sa selle ostu eest ära pead andma. Suure tõenäosusega kaotab nii mõnigi ost peale seda suure osa oma atraktiivsusest ära.

22. Kasuta nädala või päeva eelarvet

Niiöelda ekstreemsema säästmise olukorras võiks abiks olla see, kui jagad oma eelarve nädala või päevade peale ära. Näiteks, ühel hetkel läksin Tartusse tööle, kus palka sisuliselt ei makstud, nii et pidin oma säästudest küllaltki tagasihoidlikult elama.

Seega jagasin kuu toidueelarveks ette nähtud summa nädalate ja päevade peale laiali. Igapäevaselt panin kulutused kirja ja nägin, kui palju mul sellel nädalal ja keskmiselt ühel päeval toidueelarves veel raha järele jäi.

Näiteks kui toidueelarve on €200 kuus, siis nädala peale tuleb umbes €50 ja päeva peale €7 toiduraha. Igapäevaselt jälgid, et püsiksid selle €7 sees ja iganädalaselt jälgid, et kokkuvõttes ei ületaks €50.

Kulude vähendamise motivaatoriks tekitasin omale veel purkidest “hoiupõrsad”, kuhu panin iga nädala lõpus raha, mis toidueelarvest üle jäi. Purgi täitudes läks raha sihtotstarbeliselt kasutusse.

Eelarve, säästmine ja kogumine

Kui nüüd on soovi kulusid veelgi vähendada, siis võid ka rakendada põhimõtet, et kui hakkab nädalas juba pidevalt vähemalt 10% ettenähtud eelarvest üle jääma, siis vähendad iganädalast eelarvet.

Näiteks oletame, et nädalane toidueelarve on €40, aga sinu kulu on juba kolmandat nädalat €35, siis võid järgmisel nädalal panna eelarveks näiteks €35.

Samuti võib ka väga hästi seda põhimõtet rakendada kõikide jooksvate kulude kohta kokku (väljaskäimine, toit, hügieenitarbed, impulssostud jmt). Sellisel juhul on muidugi raskem eelarvet väiksemaks saada, sest “ootamatud” kulud on kergemad tulema.

Vähemalt teoreetiliselt võiks sellisel kombel eelarve väheneda, kuni enamus üleliigsed ja ebavajalikud kulud on kadunud ja samal ajal saaksid mõne soovitud asja jaoks raha kõrvale panna ehk säästmine ja kogumine samaaegselt.

See on muidugi üks neist ekstreemsematest lähenemistest, mille tegemiseks peab kas vastav olukord või väga motiveeriv eesmärk olema.

23. Harjuta tänulikkust

Kuidas on tänulikkus ja säästmine seotud? Niimoodi, et kui sa selle punkti väga hästi paika saad, siis ülejäänud punktid on kas täiesti ebavajalikud või kordades lihtsamad rakendada.

Praktiliselt kogu turundus on üles ehitatud just selle peale, et tekitada sinus emotsiooni, mis paneks sind toodet tahtma – tavaliselt on see negatiivne emotsioon, mis saadab sulle sõnumi, nagu sul oleks midagi puudu ja lubab, et see toode rahuldab selle puudujäägi (osta uus deodorant ja muutud naistele vastupandamatuks ja selle pesukaitsega saad juba homme ametikõrgendust ja põneva elu).

Päikesetõus.

Millal sa viimati hommikuse päikesetõusu eest tänulik olid?

Kui tavaliselt eeldatakse, et sellest emotsionaalsest tõmbejõust tuleb tahtejõuga üle olla, siis teadlased avastasid, et ka tänulikkus aitab raha säästa. Kui sellele mõtlema hakata, siis tegelikult tundub üsna loogiline, et tänulikkus võiks aidata impulssostude vastu. Samuti võiks see abiks olla sellise nähtuse nagu hedonic treadmill vastu.

Kuna turundussõnumid ja impulssostud on peamiselt tingitud sellest, et sul tundub justkui midagi puudu olevat, siis tänulikkus töötab just vastupidiselt – sa mõtled millelegi, mis sul on ja mille üle sa tänulik oled.

Näiteks, kui sa mõtled selle üle, et sa oled jube tänulik oma telefoni üle, mille abil on sul võimalik iga päev oma naisega/mehega/lastega suhelda, isegi kui nad sinust kaugel on, siis vaevalt tuleb su pähe mõtet, et peaks uue telefoni ostma.

Su mõtlemise fookus on hoopis teises kohas ja impulssostuni jõudmiseks tuleb peas üsna mitu suurt sammu teha, et ostuks vajalikku seisundisse jõuda.

Kuidas tänulikkust tekitada?

Tänulikkust on uuritud omajagu, sest on leitud, et see aitab ka õnnelikkusele tublisti kaasa ja on väärtuslik emotsioon, mida üsna sageli kogeda võiks, kui soovid oma elukvaliteeti parandada.

Selle tekitamiseks on katsetatud erinevaid harjutusi ja toon välja kaks kõige lihtsamat ja levinumat, mida teadlased on uurinud ja mis on positiivseid tulemusi andnud.

a) Tänulikkuse päevik

Sageli on kõige suurem mõju asjadel, kui need üles kirjutada, sest siis need muutuvad konkreetsemaks ja selgemaks. Ka tänulikkust aitab tekitada see, kui kirjutad üles 3 asja, mille üle sa tänulik oled.

Need võivad olla suvalised väikesed asjad, nagu “ma olen tänulik, et mul täna pea ei valuta” või “olen tänulik ilusa ilma üle” või “tänulik, et jõudsin õigeks ajaks tööle”. Ühesõnaga, ära muretse sellepärast, kui sul ei tule mingisuguseid ülivõimsaid mõtteid pähe, mis maailma muudavad.

Samuti ei ole probleem, kui sul mõni asi juba päevast päeva kordub. Peaasi, et sa selle eest reaalselt tänulik oleksid, mitte lihtsalt formaalsusest seda üles ei kirjutaks.

Viimase saavutamiseks tuleb ehk kasuks, kui seda asja võimalikult elavalt ette kujutad, mille eest sa tänulik oled ja mõtled, miks sa selle üle tänulik oled.

Kui mõned aastad tagasi õnnelikkuse teemal oma lõputööd tegin ja paarsada teadusartiklit ning mitu raamatut sel teemal läbi lugesin, tegin ka seda harjutust katsetuseks kaasa ca kuu aega peaaegu iga päev.

Üsna ruttu tajusin ka reaalset muutust oma mõtlemises, nii et tabasin sageli ennast päeval erinevates olukordades mõtlemas, kui tänulik ma mingi kogemuse eest olin, mis parasjagu toimus või oli just olnud.

Isiklikult usun, et kuna ma igal õhtul kirjutasin need 3 asja üles, siis lõpuks olin oma ajule selgeks teinud, et see on oluline teema ja peaks juba päeval silmad lahti hoidma, et oleks õhtul, mida kirjutada 🙂

Kahjuks tookord selle mõju kulutamisele ei mõõtnud. Samas, tol ajal olid mu sissetulekud üsna väiksed, aga investeerida õnnestus sellegipoolest üle 50% sellest, nii et ehk oli abiks küll.

b) Tänulikkuse kiri

Teine asi, mis on aidanud tänulikkust suurendada ja ka õnnelikkust tõsta ning suhteid paremaks teha, on tänulikkuse kiri. Kuna see on psühholoogiliselt raskem ja ilmselt enne poodi minekut keerulisem teha, kui eelmine harjutus, siis alusta esimesest.

Harjutus iseenesest on lihtne. Sul tuleb kirjutada kiri inimesele, kes on sinu elu kuidagi positiivselt mõjutanud. Kirjas täna teda kõigi nende asjade ja tegude eest, mille eest sa tänulik oled.

Tõenäoliselt aitab ainuüksi juba see osa tänulikkust suurendada, aga tegelikkuses on harjutuse järgmine samm see, et saad selle inimesega kokku ja loed talle kirja ette.

Kui kokkusaamiseks võimalust pole, võid neist uurimustest inspireeritud videoga sarnaselt ka helistada:

Milliseid säästmisvõtteid sina kasutad või kasutanud oled? Kas mul jäi mõni hästi töötav variant siit nimekirjast puudu?

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

6 kommentaari

  1. Comment by Hellu:

    Olen teel finatnsvabaduse poole alles päris algaja ning siinkohal veel sõna ei võtaks, kuid olen palju uurinud/lugenud külgetõmbeseaduse, tänulikkuse ning mõtete manifisteerumise kohta, mis kindlasti aitavad mind lähemale minu soovitud eesmärgi saavutamisele. Ma usun, et selleks, et saavutada finantsvabadus, tuleb kõigepealt iseendasse uskuda. Säästmisega peaks kaasas käima ka reaalne usk sellesse, et see sääst toob mulle üks hetk kasu nt investeerimise kaudu. Iga investeeringuga peaks suutma tuleviku sündmuse tuua olevikku, s.t suutma endale ette kujutada investeeringu tasuvust ning samal ajal tundma seda sama ülevat tunnet, mida tunneks siis, kui see tehing tõepoolest on ka reaalselt toonud passiivset tulu. Kui me suudaksime oma emotsioone/tundeid, mida tunneksime tulevikus edu saavutamisel tuua praegusesse hetke, manifisteeruksid meie soovid kiiremini. Kogen oma igapäevaelus üha enam seda, kuidas mõtted ja nendega kaasas käivad emotsioonid loovad ja kujundavad minu tulevikku ja see tunne on suurepärane – teada, et mina ise loon oma elu.

    Mida teen mina, et luua endale helgem tulevik, liikudes järk-järgult finantsvabaduse poole?

    Säästmine – igakuiselt maksan kõigepealt iseendale. Ma tean et kui lükata asi kuu lõppu, ei jääks mul selleks kunagi raha. Niisiis läheb osa minu sissetulekust eraisiku hoiusele. Hetkel aga ei ole ma veel kindel, mida selle rahaga hiljem teha, sest plaan investeerimisega tegeleda on pigem ettevõtte kaudu (olemas väikeettevõte, tegevusala küll hoopis midagi muud, kuid õnneks tänapäeval võib ühes ettevõttes tegeleda ka mitme tegevusalaga korraga)
    Olemas ka digikassa, mis kogub mulle ühes kuus ca 20€ lisa. Samuti iga kord internetipangas käies, kannan hoiusele summa, mis on üle sellest, et pangakontol olev summa oleks ilus ümmargune 5-ga jaguv number (s.t kui kontol 184,23€, siis kannan hoiusele ära 4.23€), sellist kandmist teen ca üle päeva. Kuna summad on väiksed, siis kadu ei ole eriti tuntav, kuid minu meelest on see väga hea säästmisnipp.

    Mis puudutab tänulikkust, siis olen teinud nii tänulikkuse nimekirja (igal õhtul enne magama minekut kirjutada üles, mille üle oled tänasel päeval tänulik), kui ka lihtsalt püüdnud igapäevaselt mõelda kõigele sellele, mis on minu elus hästi. Tänulikkusega loome juurde seda, mille üle tänulik olla.

    Iga päev mitu korda päevas sisendan endale kõva häälega ka seda, et olen raha, õnne ning külluse magnet (vastavalt olukorrale lisan teinekord ka sõnu juurde). Samal ajal on oluline oma öeldusse ka uskuda ning tunda head emotsiooni. Iga kord, kui ma autoroolis või kasvõi voodis pikutades seda ütlen (kas siis mõttes või kõva häälega, see ei olegi oluline), on mul olemas usk iseendasse, et ma tõepoolest olen magnet kõigele, mida ihkan ning iga kord tunnen ma enda sees õnnetunnet.

    Võin öelda, et tänu positiivsele suhtumisele, oskusele olla tänulik, tänu igapäevastele sisendustele ning iseendasse uskumisele, olen ma oma 24 aasta kohta saavutanud märkimisväärselt rohkem, kui ma varateismelisena unistada oskasin. Iga 24-aastane ei saa oma hoiusele kanda igakuiselt 450€, elades sealjuures Tallinnas üürikorteris ning olles sealjuures veel ka üksikvanem.
    Olen siiralt tänulik, et olen jõudnud siia, kus ma parasjagu olen ning veelgi tänulikum, et mul on võimalus areneda, õppida ja jõuda veelgi kaugemale. Ma tean, et mind ootab ees veel suur edu.

    Samuti olen ma tänulik, et olen leidnud nii palju häid investeerimisalaseid blogisid, Facebook-i gruppe ning raamatuid, tänu millele saan omandada vajalikud teadmised ja oskused saavutamaks oma elus finantsvabadus. 🙂

    • Comment by Taavi Pertman:

      Hea kuulda, et blogidest, facebooki gruppidest ja raamatutest on abi. Töö läinud vähemalt asja ette. Aitäh tagasiside eest!

      €450 kuus on tõesti tublisti üle keskmise eestlase võimekuse (tegelikult üle enamus eestlaste võimekuse, kui vaadata, kui paljud reaalselt midagi teevad), nii et väga hea algus on juba tehtud.

  2. Comment by Argo:

    Loobu alkoholist, suitsetamisest ja loto mängimisest.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kõik väga head asjad, mille pealt raha säästa. Esimesed kaks ka tervisele ning seeläbi praktiliselt kõigele muule kasuliku mõjuga.

      Viimane on vabatahtlik lolluse maks, mida millegipärast vaesemad inimesed tunduvad tugevalt rohkem maksvat.

      Selles osas võiks tõesti oma maksukoormust vähendada ja raha panna mõnda sellisesse kohta, kust on lootust ka tulevikus rohkem tagasi saada.

  3. Comment by voldemar:

    Tere, lugesin su lehelt:
    “Kui mõned aastad tagasi õnnelikkuse teemal oma lõputööd tegin ja paarsada teadusartiklit ning mitu raamatut sel teemal läbi lugesin, tegin ka seda harjutust katsetuseks kaasa ca kuu aega peaaegu iga päev.”

    Saaksid täpsustada, milliseid raamatud sellel teemal siis loetud said? Teema on väga huvitav 🙂

    • Comment by Taavi Pertman:

      Neid oli ikka päris palju ja see oli nii mitu aastat tagasi nüüdseks, et ega väga täpselt ei mäleta, millised need kõige huvitavamad olid.

      Kuna see oli tol ajal ka veel üsna uus valdkond, siis ilmselt on vahepeal ka palju uut ja vingemat ilmunud, aga ma pole väga silma peal hoidnud.

      Üks netiloeng oli, mille helikvaliteet on kesine, aga ehk saab hunniku viiteid ja mingi kiire ülevaate teemast:
      https://www.youtube.com/watch?v=IwUecXRvnS0

      Kaks sellist huvitavamat ja praktilisema suunitlusega teost tõin siin kunagises postituses ka välja:
      http://rahafoorum.ee/kuidas-sama-rahaga-rohkem-saada/

      Barry Schwartz „Paradox of Choice“ ja “Happy Money: The Science of Smarter Spending” Elizabeth Dunn, Michael Norton.

      Natukene sügavamõttelisem ja akadeemilisemas suunas arutelu oli “The Happiness Hypothesis” Jonathan Haidt ja võib-olla Martin Seligmanilt midagi.

      Kui teema vastu huvi on, siis googlesse happiness books vmt ja saad sellise lõputu nimekirja, et järgmiseks aastaks tegevus olemas. Esiteks, et sealt nimekirjast igasugu rämps välja filtreerida ja siis ülejäänu läbitöötamiseks 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga