Categories
Investeerimine: raha sinu eest tööle

Kuidas investeerimisega alustada?

kuidas alustada investeerimist
Vasakult: Kristofer Vähi, Taavi Pertman, Grete-Maarja Tött

Sel korral rääkisime peamiselt noortele suunatud SEB Podcasti saates sellest, mis asi see investeerimine ikkagi on ja kuidas sellega alustada. Natukene sai ka mõtiskletud selle üle, mil moel võiks investeerimine tulevikus muutuda.

Intervjuud viis läbi Grete-Maarja Tött ja lisaks minule osales vestluses ka SEB Markets osakonnajuht Kristofer Vähi.

Allpool leiad ka mõned lisaküsimused ja täiendavad mõtted minult, mis seekord saatesse ära ei mahtunud.

Ülejäänud RahaRaadio saated leiad kas siit või iTunesist.

Aita meil jõuda rohkemate kuulajateni ja jäta iTunesis oma aus hinnang ja/või tagasiside.

Lingid ja ressursid:

Muusika: Greg Kuehn

Küsimused ja vastused, mis saates räägitut täiendavad

1. Kas investeerimine teeb rikkaks?

Rikkust võib defineerida mitmel moel. Kaks populaarsemat on näiteks see, et sul on suur hunnik raha. Näiteks 5 miljonit eurot on üks number, mida on välja pakutud. Teine levinud lähenemine on finantsvabaduse idee ehk olukord, kus investeeringutest laekuvad tulud katavad ära sinu igakuised kulutused.

Mõlemad on investeerimisega võimalikud, kui investeerid piisavalt pikka aega ja piisavalt suuri summasid. Teine variant on enamike inimeste jaoks tõenäolisem, kuna see sõltub konkreetse inimese kulude tasemest.

Mida väiksemad kulud, seda lihtsam on ka finantsvabaduseni jõuda.

2. Mis on investeerimine?

Täna mingist ressursist loobumine põhjendatud eeldusega, et tulevikus saad selle eest rohkem tagasi. Petuskeemidesse raha panemine ja lootmine, et tuleb rohkem tagasi, ei ole investeerimine.

Antud juhul räägime rahalistest investeeringutest, aga see mõtteviis sobib samuti väga edukalt nii aja kui ka energia puhul. Näiteks kulutad aega ja energiat trennis käimiseks, et sul oleks rohkem energiat ja elaksid kauem.

3. Kõik räägivad investeerimisest, väga kuum teema, aga siis võtame statistika ette ja selgub, et ainult mõned protsendid eestlastest päriselt investeerivad. Kuidas siis nii?

Väga lihtne. Investeerimisest räägivad väga vähesed. Need, kellele tundub, et kõik räägivad, on lihtsalt vastavas mullis.

Millal sa viimati kuulsid poes, pubis, bussis või muus avalikus kohas olles, et mingi võõras seltskond räägib omavahel investeerimisest? Kui tihti seda ette tuleb?

4. Kuidas alustada investeerimisega? Mis on need eeltingimused, mis peavad olema täidetud, et teha algust investeerimisega?

Esimese asjana tuleks veenduda, et igapäevased finantsid on heas seisus ehk tarbimislaenud makstud, ootamatute kuludega toimetulekuks vahendid olemas ja tarbimisharjumused piisavalt kontrolli all.

Seejärel võiks alustada enda teadmistesse investeerimisest ja põhiasjad selgeks teha. Näiteks investeerimise põhitõed ja selle olemus, erinevad varaklassid, nende eripärad ja sinna investeerimise põhimõtted.

Seda on mõistlik õppida praktikutelt ehk inimestelt, kes reaalselt ka enda raha investeerimisega tegelevad ja ideaalis teemat lihtsal moel õpetada oskavad.

Kindlasti saab ka iseseisvalt kõik ämbrid ise läbi kolistada, aga kogemus näitab, et:

  1. see õppemaks tuleb lõppkokkuvõttes kallim, kui näiteks mõnda alustavale investorile mõeldud kursust läbides
  2. infot ja just vastuolulist infot on nii palju, et sageli ei jõutagi üldse mingite tegudeni

5. Kui palju ma peaksin olema turul toimuvaga kursis, et teha häid ja mugavaid investeerimisostuseid?

Sõltuvalt sinu valitud investeerimisstrateegiast, eesmärkidest ja varaklassidest, võib vajadus olla igapäevaselt jälgida või siis hoopis piisab näiteks kord iga paari aasta järel kontole piilumisest.

Soovi korral saab rakendada mõlemat lähenemist üsna edukalt. Sõltub inimestest endast, mis tema jaoks paremini sobib.

6. Kui palju pean oma investeeringuid jälgima, millal osta, müüa, kust infot saada?

Sõltub strateegiast. Pikaajalise aktsiainvesteeringu puhul 99% infost on müra, mida oleks targem ignoreerida. Ühisrahastuse puhul minimaalselt kord kuus võiks sisse logida, et vaadata, mis kontol toimub ja muidu portaalis toimuvaga end kursis hoida.

Erinevate kriiside ajal võib muidugi olla vajalik tihedamini ennast kursis hoida. Eriti kui räägime ühisrahastusportaalidega seotud kriisiolukordadest.

7. Mis oleks miinimum summa millega peaks alustama, kas mul on mõttekas alustada ainult väga suurte summadega?

Investeerimisega saab alustada näiteks 10-20 € kuus ühisrahastuses. Indeksaktsiate puhul oleks optimaalne umbes 80 € kuus või alla 25 aastased noored saavad kasvõi 1 € kaupa kuus investeerida.

Sarnaselt saab alates 1 € kaupa indeksfondidesse investeerida ka III samba kaudu. Kinnisvaras on juba suuremaid summasid vaja.

Isegi kui sul on suuremad summad, siis alustada tasub muidugi alati väikestega. Õppemaks tuleb odavam ja õppemaks kindlasti tuleb.

8. Noorte finantskirjaoskus, kuidas hindate olukorda?

Finantskirjaoskuse mõiste on nii üldine, et selle võiks jagada kolmeks osaks:

  1. Teoreetilised teadmised ehk nö rahatarkus – valdavalt hea.
  2. Praktilised teadmised ehk rahaoskus – puudulik.
  3. Investori mõtteviis ehk pikaajaline planeerimine ja raha kasutamine ka tulevikku arvesse võttes – olematu. 80-90% tegelikult ei investeerigi. Parimal juhul investeeritakse endasse, aga sageli ilmselt mitte väga mõtestatult.

9. Kui vaadata mõned aastad tulevikku, mida tähendab innovatsioon investeerimises? Kas selle all mõeldakse ainult uusi turule tulevaid instrumente?

Kui senised trendid jätkuvad, siis ta võiks tähendada efektiivsuse tõusu ehk ka jaeinvestorile suudetakse pakkuda investeerimisvõimalusi, millele traditsiooniliselt nad ligi pole pääsenud ja seda suudetakse teha madalamate tasudega.

Paraku on Eesti turg nii väike, et väga palju sellest innovatsioonist ilmselt niipea meie jaeinvestoriteni ei jõua.

Tasub ka arvestada, et investeerimine võib muutuda lihtsamaks: madalamad tasud, lihtsam tehinguid teha, uued võimalused, rohkem informatsiooni blogides ja podcastides.

Samal ajal on kõigi nende uuendustega ka tarbimine lihtsam: ühe kliki ostud, piiks-piiks kaardimaksed jne. Ehk lihtsam investeerimine ei tähenda automaatselt rohkem investoreid.

10. Uued instrumendid, start-up: Kuidas ära tunda hea innovatsioon?

Ettevõtetesse ja ettevõtmistesse investeerimine on tegelikult ju juba väga vana tegevus. Uus on ehk see, millega need ettevõtted tegelevad ja kuidas see investeerimisprotsess toimib, läbi mõne internetiportaali näiteks.

Aga sellele küsimusele endale otsivad ka maailma tegijamad riskikapitalistid ja äriinglid vastuseid ning ega kõige edukamalt tingimata sellele vastata ei osata.

Kui me räägime ühisrahastusportaalide kaudu ettevõtete rahastamisest, siis see läheb pigem spekuleerimise valdkonda, mitte investeerimise alla. Mulle tundub see sobilik pigem sellise rahaga, mille oleksid nõus näiteks kasiinos ära kaotama.

Alustaval investoril on kindlasti mõistlikum esialgu piirduda klassikaliste varaklassidega:

Kui nende abil on suudetud korralik portfell üles ehitada, aga raha jääb üle ja tahtmine on selliseid põnevamaid tegusid teha, siis miks mitte väikese summaga sellist riski portfelli lisada. Küll aga ei tundu mõistlik ilma eriliste teadmisteta mingi põneva innovatsiooni avastamisest alustada.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

Mis sa asjast arvad? Anna teada

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.