Home » RahaRaadio » RR021 – Miks ühisrahastus on investeerimiseks hea varaklass?
     

RR021 – Miks ühisrahastus on investeerimiseks hea varaklass?

Viimasel ajal olen üsna palju tähelepanu pööranud ühisrahastusele ning 14. novembril korraldame ka ühisrahastuse teemalist koolituspäeva. Tänases saates räägin natukene sel teemal, miks ma sellele nii palju rõhku olen pannud ehk miks minu arvates on ühisrahastus üks väga hea varaklass investeerimiseks ja investeerimise populariseerimiseks.

Kuigi saates jäi see mainimata, siis mulle isiklikult meeldib ühisrahastuse juures ka see, et suhteliselt odavalt on võimalik kätte saada väga palju õppetunde investeerimise kohta, mille eest muidu tuleks kümneid või sadu kordi suuremaid summasid välja käia.

Samuti saab läbi ühisrahastuse õppida ka mitmete erinevate varaklasside ja investeeringute kohta, nagu näiteks kinnisvarasse investeerimine, laenude väljastamine ja ettevõtetesse raha paigutamine.

Pannes €50-100 kinnisvaraprojekti või €10 mõnda ärilaenu, saad paratamatult natukene teada ka selle kohta, kuidas selliseid investeeringuid hindama peaks.

Mis sina ühisrahastusest arvad? Kas tekkis mõni huvitav mõte või täiendav küsimus? Tule jaga seda meiega ka RahaFoorumi Facebooki grupis.

RahaRaadio abil investeerima õppida

Jäta meile iTunesis aus tagasiside

Saates mainitud teemad ja ressursid:

Muusika: Greg Kuehn

Hoia end RahaFoorumi tegemistega kursis:

13 kommentaari

  1. Comment by Joonatan:

    Kaja osas, kui võimalus, siis lindistamise ajaks tõmba tekk vmt mingite pulkade peale püsti vastu lindistamisruumi kõige suuremat (sirget) seina. 😉

  2. Comment by Fond Säästmine:

    Väikseim regulaarselt paigutatav summa on 10 eurot, seejuures võite valida nii nädalase, kuise, kvartaalse kui ka aastase investeerimissageduse.

    • Comment by Fond Säästmine:


      Lisaks tsitaat:
      Fondidesse raha kogumine fondsäästmise kaudu on tavapärasest märksa soodsam: tehingutel puudub teenustasu.

      Nõndaks võib öelda, et fondsäästmine on samavõrra madala sisenemiskuluga, kui üihsrahastus. Kas nüüd pangad on sisenemissummade alandamisel tulnud kaasa näiteks ühisrahastuse pärast või mitte – võib vaid oletada. Kuid faktiks jääb: alates 10 EUR saab hajutada _aktiivselt hallatavate fondide_ kaudu investeeringut korraga mitmesajasse aktsiasse.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Milline on nende kontol hoidmisega kaasnev tasu? Sisenemis- ja väljumistasud? Ostetavate fondide haldustasud jmt?

      Kunagi uurisin seda teemat natukene ühe teise postituse all ja kuigi infot selle kohta on üsna keeruline leida, siis tookord tegin igatahes järelduse, et selle kaudu saab osta ainult SEB aktiivselt hallatavaid fonde, mis iseenesest on juba üsna kehv investeerimisidee suures pildis.

      Muidugi vb keegi tahab seda varianti kaaluda, kui tal ongi ainult €10-20 igakuiselt võtta, kuigi ma natukene kahtlen, et enamik neist jätkusuutlikult tänase ühisrahastuse tootlusele ligigi suudaks jõuda peale haldustasusid.

      Tookordne kommentaar selle kohta:
      http://rahafoorum.ee/borsile-investeerimine-vaikeste-summadega-fondid/#comment-34858

      • Comment by Fond Säästmine:

        Fondide tasud on kättesaadavad veebilehelt:
        https://www.seb.ee/ip/ipank.p?sesskey=&act=VPFONDTAB3
        Sealtsamast, teisest sakist näeb ka tootlusi üle ajaloo.

        Tõesti, mu näide käis ainuüksi SEB toodete (fondsäästmine ning SEB aktiivselt hallatavad fondid) kohta.
        Mis puudutab võimalust soetada fondsäästmise kaudu vaid sellesama ettevõtte poolt loodud tooteid, siis me oleme ära hellitatud. Võiks ju tõesti fondsäästmise kaudu olla võimalus soetada kõiki maailmas turul olevaid fondide tooteid (ainuüksi börsil kaubeldavaid fonde on ameerika turul üle 1200). Kuid selle võimaluse puudumine ei ole iseenesest mingi probleem, mu meelest. Kui tuua kõige väiksemgi võrdlus näiteks ühisrahastusega, siis – oh üllatust – ei ole võimalik ühes platvormis/portaalis (näit. bondora) soetada teise platvormi (näit. estate guru või laiast maailmast “lending club”) tooteid. Võiks niisamuti nutta – küll on halb, et pole sellist võimalust. Kuid ega niisama kurtmine sellist võimalust ei loo. Lihtsalt on platvormi/portaali sisene piirang ning sellega tuleb leppida. Küll aja jooksul areneb seegi võimalus.

        Mu jutt algselt oli inspireeritud väitest, et ühisrahastuse üks põhilisi argumente on madal sisenemisbarjäär. Ma olen näidanud, et ühisrahastus ei ole ainukene madala sisenemisbarjääriga varaklass (niisamuti on fondsäästmine või kasvõi väärismetallidest hõbe – untsi hõbeda jagu raha ikka leiab (18 eur)).

        Tootlus fondidel on ka väga erinev. Kui minna jutuga kontekstist e. fondsäästmisest välja, siis fondide tootlused on -100% … 150% aastas. Valikuid on. Lisaks tuleb fondide juures arvestada, et iga fond on mingi riski maandamiseks (mitte ainult fondihalduri rahakoti täitmiseks).

        Millest mina olen puudust tundud on ühisrahastuse tootluse võrdlustabelid üle ajaloo (näidiseks võib tuua kommentaari alguses toodud viide SEB fondide ajaloolise tootluse kohta). Sellist asja lihtsalt ei ole. Teine asi on see, et ükskord võiks ühisrahastus jõuda pakendatud tooteni (mille poole ilmselt bondora oma uue metoodikaga on jõudmas) – ma tahaksin investeerida nagu fondi. Osta midagi, mis sisaldab mingit hulka laene, see miski toodab midagi ning lõppude lõpuks on mul igal ajahetkel võimalik see miski ühe hiireklikiga maha müüa.

        • Comment by Taavi Pertman:

          Täiesti nõus, et praktiliselt iga pank võimaldab raha investeerida mingitesse aktiivselt hallatavatesse fondidesse ka väiksemate summade kaupa.

          Probleem on selles, et selleks, et aru saada, kas mõni neist pakutavatest fondidest on ka midagi väärt ehk teenib sealt ka mingit tootlust, peab olema üsna asjatundja selles vallas.

          Ja tasusid ei ole tegelikult otseselt välja toodud, need tasud on seal fondi tegevuse sees ehk sisuliselt see fondifond võib olla ilma tasudeta, aga ostab teist SEB fondi osakuid, kus haldustasu nt 1% ja siis kolmandat, kus see tasu on samuti x.xx% ja seejärel lähevad maha ka ostude ja müükidega seoses teenustasud jmt, mida mitte kuskil otseselt ei ole kuvatud.

          Põhiargument siiski, miks see madala sisenemisbarjääriga ei ole, on vajadus aru saada, millise fondi sa sealt siis valima peaksid, millised need riskitasemed on jne.

          Ühisrahastuse puhul on tõesti veel omajagu teed minna arengus nii tootluste näitamise, kui ka likviidsuse jmt osas. Sellel hetkel muidugi kui maailm sinnani jõuab, siis ilmselt tulevad ka tootlused omajagu alla.

  3. Comment by Tert:

    Taavi, kas plaanid Bondorasse endiselt raha panna või mitte?

    • Comment by Taavi Pertman:

      Ei ole mõnda aega pannud ja ei plaani ka enne APIt ilmselt panna, kuna ei ole võimalik eriti mõistlikul viisil investeerida neisse laenudesse, mis mulle huvi pakkuda võiksid.

      Peale APIt vaatab, mis see võimaldab ja kas on midagi huvitavat või mitte.

  4. Comment by Tanel:

    Räägiks jälle natuke Bondora pirukast, mis nüüd enam üldse infot ei anna. Täpselt sama info on ju juhtpaneeli alt näha, st selle statistika lehe võiks ka nüüd ära koristada. Ime, et nad üldse mingeid numbreid veel näitavad. On üsna selge, et nad on oma äri jätkusuutlikusega raskustes ja üritavad seda infot kasutajate eest ära peita, selle asemel, et kasutajatega koos parem lahendus välja mõelda. Uuest portfelli haldurist ei ole mõtet üldse rääkida, need oodatavad tootlused seal on ulme arvestades, mis piirkondadesse ja mis vääringus nad raha paigutada soovivad.

    • Comment by Taavi Pertman:

      Kui see eelmine kord muutus, arvasin sellest nii:
      http://rahafoorum.ee/bondora-uus-pirukas/

      Täna pole sellest suurt midagi arvata. Ei näe selles mingit erilist väärtust ega pointi seda vaadata. Võimalik, et keegi teine oskab seletada, mis väärtust see anda võiks, aga mina ei näe isiklikult.

      • Comment by Tanel:

        Jah ma olen nõus, et selle piruka ja protsentidega ei ole portfelli mõttes midagi peale hakata, st see ei näita portfelli tegelikku seisu. Küll aga häirib mind see, et ma ei näe enam seda summat mis on graafiku järgi viivises või 60 päeva viivises. Selles osas ma väga ei tahaks kuulda väidet, et see ei näita ka midagi või see pole ka oluline. Pikas perspektiivis ehk jah tulevadki osad 60 päeva viivises laenud ka tagasi aga mind huvitab see palju ma igakuu intressi saan praegu. Ja kui ma näen, et viivises ja 60 päeva viivises hulk kasvab, siis ma saan aru, et raha mitte juurde pannes tõenäoliselt minu igakuine rahavoog väheneb (siin võib muidugi vaielda, et kunagi hakkavad need 60 päeva viivises ka maksma aga see on tegelt teadmata kas hakkavad ja kui palju hakkavad). Teiseks ma sain sisuliselt ühe klickiga juurdepääsu nendele laenudele. See info on nüüd ka olemas ja kättesaadav aga selleks peab oluliselt rohkem vaeva nägema.

        • Comment by Taavi Pertman:

          Ma kasutan neid näitajaid ka XIRRi arvutamiseks jah. Nüüd sammu võrra tüütum ehk samamoodi vaja neid võtta, nagu Omarahas.

          Muidu see arvutus, mida paljud teevad ehk intress – kogu 60+ päeva viivises laenude summa = teenitud tulu, ei ole tingimata kõige mõistlikum lähenemine.

          Näitab sulle päris tihti ilusat kahjumit isegi juhtudel, kus tegelikult istud üsna tulusa portfelli otsas. 14. oktoobri vebinaris sai seda teemat ka pisut põhjalikumalt käsitletud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga