Categories
Aktsiad, börs ja omakapital

Kuidas valida II samba pensionifondi?

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tõstmiseks on loodud II sammas ehk kogumispension. Kogumis­pensioniga liidetakse kõik automaatselt alates 18-aastaseks saamisest. Teise sambasse läheb sinu igakuisest palgast 2% ja palga pealt makstavast sotsiaalmaksust lisatakse sinna veel 4% sinu I samba arvelt.

Suures pildis on sul II sambaga kolm valikut, mida teha:

  1. Valida omale sobilik II samba pensionifond
  2. Juhtida investeeringuid ise läbi pensioni investeerimiskonto (edaspidi PIK)
  3. Väljuda või liituda (kui sa ei ole hetkel liitunud) II sambaga

Vaatame neid võimalusi lähemalt.

I Kuidas valida II samba fondi?

Kuigi II sammas ei ole pensioniks piisav ja sellele lootma jääda ei tasu, on see siiski enamiku jaoks olulise tähtsusega investeering. Keeruline on mujalt ka nii head maksusoodustust saada, kus saad 200% oma rahale lisaks investeerida (2%-le lisatav 4%).

Kuna lõpptulemus sõltub oluliselt ka sinu tehtud otsustest, siis vaatame, kuidas endale sobiv pensionifond valida.

II samba pensionifondide tootlus, agressiivsed pensionifondid ehk kuni 100% aktsiate osakaal
Agressiivsete pensionifondide tootlus ja hinnagraafikud 2017.-2021. mai seisuga. Lühiajaliste tootluste põhjal pikaajalisi järeldusi teha ei maksa.

Teise samba fondide puhul tasub alustuseks vaadata kolme aspekti:

  1. Aktiivse vs passiivse juhtimisega fond
  2. Fondi riskitase ehk aktsiate osakaal
  3. Fondi jooksvate tasude suurus

1. Aktiivne vs passiivne fondijuhtimine

Esimene oluline otsus on valik passiivse või aktiivse fondijuhtimise vahel. Passiivse juhtimise ehk indeksfondi korral ei tee fondijuht otseselt investeerimisotsuseid ja fondi käekäik sõltub maailmamajandusest.*

Kui maailmamajandusel läheb hästi ja aktsiate hinnad kasvavad, kasvab ka sinu pensionifond. Kui majandusel läheb halvasti, kukub ka sinu pensionifond koos maailmaturgudega.

Aktiivse juhtimise korral püüab fondijuht turgu üle kavaldada. See tähendab, et pensionifondi juht peab suutma investeerida paremini, kui enamik teisi maailma fondijuhte ja börsil osalejaid, aga mitte ainult. Aktiivsete fondide tasud on reeglina mitu korda kõrgemad, mistõttu nad ei pea mitte ainult teisi turul osalejaid ületama, vaid suutma ka enda kõrged tasud tasa teenida.

Nii Eesti kui ka maailma ajalugu näitab, et seda nad ei suuda. Lisaks on meil aktiivselt juhitud fonde, mis tegelikult järgivad passiivsetele fondidele sarnaselt indekseid, aga tasusid võtavad, nagu juhitaks fondi aktiivselt – niiöelda kapiindeksfondid.

Pikas plaanis viitab kõik sellele, et passiivselt juhitud fondi tulemused saavad olema paremad. Seejuures ei nuuma sa kõrgemate tasudega pankasid teenuse eest, mis sinu tootlust hoopis vähendama kipub.

Passiivseid indeksfonde pakub näiteks pensioniühistu Tuleva, tänu kellele see teenus turule on tulnud. Tuleva tuleku tõttu on sarnased madalamate tasudega fondid loodud ka pankade poolt, aga ära looda, et mõni pank sulle neid ise hea meelega soovitaks.

Tuleva omanikud ja pensionikogujad on samad inimesed, nii et neil puudub pankadega võrreldav huvide konflikt ja soov sulle kallimat toodet müüa. Isiklikult olen just seetõttu Tuleva asutamist ja tegutsemist toetanud ning kogun raamatu kirjutamise ajal oma pensioni Tuleva fondides.

Ajalooliste tulemuste põhjal, passiivset fondi eelistades, on valiku tegemine juba tunduvalt lihtsam. II samba indeksfonde on artikli kirjutamise seisuga kõigest viis. Samas tasub arvestada, et kuigi kõik passiivsed II samba fondid investeerivad indeksfondidesse, siis nende valitud lähenemised on pisut erinevad.

Pikas plaanis ei tea me kindlalt, milline fond kõige parema tulemuseni jõuab. Ajaloo põhjal aga võime arvata, et kõik neist saavad näitama kõrgemat tootlust kui tänased aktiivselt juhitud fondid.

2. II samba fondide riskitase

Aktsiaid peetakse üldiselt võlakirjadest riskantsemaks, kuna nende hind kõigub suures ulatuses üles-alla. Aktsiate pikaajaline tootlus on aga võlakirjadest tunduvalt kõrgem olnud. Kuna pikas plaanis on aktsiaturud ajalooliselt tõusnud, siis mõneaastased hinnakõikumised on lõpptulemuse seisukohalt pigem ebaolulised.

Seetõttu, mida noorem oled, seda suurem peaks olema aktsiate osakaal sinu valitud fondis. Noorena on sul aega oodata, millal võimalik hinnalangus uuesti tõusule pöörab. Sinu eesmärk number üks peaks olema vara kasvatamine.

II samba konservatiivsete fondide tootlused

Konservatiivsete pensionifondide tootlus ja hinnagraafikud 2017-2021. mai seisuga. Lühiajaliste tootluste põhjal pikaajalisi järeldusi teha ei maksa.

Üldjuhul on kõrgema aktsiate osakaaluga aktiivselt juhitavate fondide tasud kõrgemad, aga aktsiate suurem tootlus peaks seda kompenseerima. Oluline on siiski mõista, et kuni 100% aktsiate osakaalu korral ei investeeri aktsiivselt juhitava fondi juht alati 100% rahast aktsiatesse. Fondijuhid määravad küll ära, kui suur osakaal fondi varadest võib maksimaalselt aktsiates olla, aga see ei ole garantii, et raha on ka sellisel määral aktsiates.

Näiteks LHV XL pensionifondi puhul oli 31.08.2019 seisuga üle 65% varadest hoopis võlakirjades ja hoiustel. Poolteist aastat hiljem 31.03.2021. oli veidi alla 45% varadest aktsiates, aktsiafondides või erakapitalifondides. 45% endiselt võlakirjades ja ligi 10% kinnisvarafondides. Aktsiate osakaal on sarnases 30–40% suurusjärgus olnud juba aastaid.** Samas tasud on kogu perioodi jooksul olnud kõrged, nagu suure aktsiate osakaaluga fondidel.

II samba indeksfondide puhul on tasud reeglina madalad, sõltumata riskitasemest. Raamatu kirjutamise hetkel on SEB ja LHV indeksfondid 100% ulatuses aktsiatesse investeeritud. Tuleva aktsiate fondis on varasemast seaduse piirangust tulenevalt veel väike osa võlakirjades, mis plaani järgi asendub samuti paari aasta jooksul 100% aktsiatega.

Kui pensionieani jääb vähem kui 10 aastat, siis peaksid klassikalise rusikareegli järgi aktsiate osakaalu vähendama. Selles eas on vara säilitamine olulisem. Eelista vähemalt mingi osaga oma rahast konservatiivsemaid fonde ehk soovi korral saad avaldusega osa oma investeeringutest mõnda konservatiivsesse fondi liigutada.***

Ainus passiivselt juhitav madalate kuludega 100% võlakirjafond on Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Samas ära unusta, et võid II samba asemel konservatiivsem olla muude, II samba väliste investeeringutega.

3. Jooksvad tasud

Kuna pikaajalise tootluse puhul on oluliseks teguriks tasude suurus, siis võiks olla mõistlik eelistada madalamate kuludega fonde. Tasusid võrreldes tuleks vaadata valitsemistasudest kaugemale.

Leia Pensionikeskusest II samba fondide jooksvate tasude võrdlus või otsi üles huvipakkuva pensionifondi põhiteabe dokument. Jooksev tasu sisaldab muuhulgas kulusid, mida valitsemistasu all ei näidata, nii et lõplik number võib haldustasust märkimisväärselt erineda.

Näiteks võid mõnikord kohata uudistes lugu, kuidas mõne aktiivselt juhitava pensionifondi tasud on langenud. Lähemal vaatlusel aga selgub, et kuigi valitsemistasu tõesti langes, siis jooksvad tasud ehk tasud kokku on hoopis tõusnud. Seega investori jaoks on fondis investeerimine hoopis kallimaks läinud.

Kuigi nimi on jooksev tasu, siis uuendatakse seda kord aastas eelmise aasta kohta. Tasude suurus võib täna erineda eelmise aasta numbrist, aga suurusjärgud jäävad eelduslikult sarnaseks.

Tasub teada, et mõned aktiivselt juhitavad fondid võtavad muudele tasudele lisaks edukustasu. 2021. aasta seisuga teeb seda näiteks LHV. Edukustasu suurust jooksvate tasude all ei kuvata, seega seda otseselt statistikast ei näe.

Küll aga on ilma selletagi tasude järgi reastades endiselt selge, et valikusse jäävad ainult passiivselt juhitavad indeksfondid. Aktiivsed fondid peavad ju kuidagi ka seda müügiinimeste armeed kaubanduskeskustes rahastama.

PensionifondValitsemistasu 2021Jooksvad tasud 2017Jooksvad tasud 2018Jooksvad tasud 2019Jooksvad tasud 2020
LHV Pensionifond Indeks0,20%0,86%0,69%0,63%0,39%
LHV Pensionifond XL0,576%1,35%1,62%0,98%1,13%**
Luminor A Pluss Pensionifond0,93%1,57%1,50%1,62%1,45%
SEB Pensionifond 1000,72%0,96%0,99%
SEB Pensionifond Indeks 1000,25%0,49%0,43%0,40%0,36%
Swedbank Pensionifond K1000,53%1,13%0,99%0,70%0,66%
Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks0,29%0,89%0,72%0,47%0,33%
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond0,31%*0,47%*0,47%*0,45%*0,39%*

Agressiivsete pensionifondide tasud 2021. mai seisuga. Rasvase kirjaga on märgitud indeksfondid.

*Tuleva liikmete jaoks on tasu 0,05% madalam.

**Tasude seas ei kajastu võetud edukustasu. LHV XL ja L fondide peale keskmiselt ligi 0,50%.

Kõik II samba fondid ja vajaliku info leiad üles pensionikeskus.ee kodulehelt.

Kokkuvõtteks

Kui kogu see jutt lühidalt kokku võtta, siis ajalooliselt on parema tootlusega olnud passiivselt juhitavad indeksfondid. 100% aktsiatesse investeeritud saad sa olla reeglina ainult läbi passiivsete indeksfondide, sest aktiivsete fondide juhid võivad aastaid madala tootlusega võlakirjades istuda. Tasud on samuti madalamad just passiivsetel indeksfondidel.

Indeksfondide vahel valides võid soovi korral lahti võtta ka konkreetsete fondide lehed ja lugeda, kuidas nende strateegiad omavahel erinevad. Eeldusel, et see info sulle midagi ütleb.

Kuidas pensionifondi vahetada?

Kui avastasid, et sa ei ole enda jaoks just eriti mõistlikut pensionifondi valinud ja soovid seda muuta, siis see on lihtne. Selleks tuleb internetipangas vastav avaldus täita, mille leiad reeglina pensioni sektsioonist. Avalduse saad teha ka Pensionikeskuse kodulehelt.

Avalduse käigus saad teha kaks erinevat valikut:

  1. Suunata oma edaspidised maksed uude fondi.
  2. Viia olemasolevad II samba investeeringud osaliselt või täielikult uude fondi üle.

Kuna II samba puhul väljumistasusid ei ole, siis fondi vahetamine sinu jaoks midagi ei maksa. Seega, kui arvad, et teises fondis on lõpptulemus parem, siis tasub üle tuua nii olemasolevad investeeringud kui ka edaspidised maksed.

Sissemaksed hakkavad uude fondi minema avaldusele järgneval kuul. Olemasolevate investeeringute üleviimine toimub kolm korda aastas, nii et peale avalduse esitamist võtab see 1 kuni 5 kuud aega.

II Pensioni investeerimiskonto (PIK)

Alates 2021. aastast on võimalik soovi korral oma II samba rahaga ise investeeringuid teha. Selleks tuleb sul mõnes pangas avada PIK. PIKi kaudu saad investeerida aktsiatesse, (indeks)fondidesse, võlakirjadesse või lasta rahal lihtsalt kontol seista ja vaadata, kuidas selle väärtus väheneb.

PIK on endiselt II samba süsteemis ja sellega seotud toimingutele kehtivad üldiselt samad reeglid, mis teistele II samba fondidele. Peamine erinevus on see, et konkreetseid investeeringuid valid sina ise ja tasud ei ole seadusega piiratud.

Kuna vastavat teenust saavad pakkuda vaid mõned Eestis tegutsevad pangad, siis liiga karmi konkurentsi tasude osas oodata ei julgeks.

PIK sobib eelkõige inimestele, kes:

  1. on aastaid turgu ületada suutnud ja on põhjendatud ootus, et suudavad seda ka edaspidi teha. St edumaa ei tulene üksikust õnnelikust võidust või ajutisest eelisest, mis lähitulevikus enam ei pruugi kehtida.
  2. tahavad oma investeeringuid kontrollida, olenemata sellest, kas tulemus saab olema parem või sootuks piinlikult kehvapoolne.
  3. soovivad istuda rahas ja lasta inflatsioonil selle ostujõudu hävitada.
  4. leiavad sealtkaudu veelgi soodsama võimaluse laiapõhjalistesse indeksfondidesse investeerimiseks ja tahavad kulusid maksimaalselt palju vähendada.

Lühidalt öeldes ei ole enamus inimestel eriti mõttekas PIKi ilma väga mõjuva põhjuseta kasutada. Statistika viitab pigem sellele, et tüüpiline investori tulemus on veelgi halvem, kui aktiivselt juhitaval fondil.

Peamiseks põhjuseks investori psühholoogia ehk heade sisenemiskohtade ootamine, põhjast müümine, kasumis aktsiate liiga varane müük jne. Teiseks oluliseks teguriks on tasud. Isegi kui pangad pakuvad PIKile soodsamaid tasusid, siis lõppkokkuvõttes võib see endiselt tunduvalt kallimaks maksma minna just sellepärast, et investoritel on kiusatus teha rohkem tehinguid.

Kui soovid investeerimist proovida, siis PIK ja pensionirahad ei ole kindlasti see koht, kust alustada. Pane oma sissetulekutest raha kõrvale ja investeeri sellega. Kui oled vähemalt 1-2 aastase perioodi peale endiselt edukas (loe: teeninud omajagu suuremat tootlust kui indeksfond samal ajal), siis võid alles kaaluda oma pensioniraha investeerimist iseseisvalt.

Ei maksa siiski ära unustada ka asjaolu, et üle 90% aastase perioodi jooksul kasumisse jäänud kauplejatest, teenivad tavaliselt kasumit tänu õnnele, mitte oskusele.

Loe PIKist ja selle kasutamisest lähemalt siit.

III Kas tasub II sambast hoopis väljuda?

Alates 2021. aastast on II sambast võimalik väljuda. Kas tasuks seda võimalust kasutada? Esiteks tuletame meelde, et I ja II sammas kokku annavad pensionieas 30-40% sinu pensionieelsest sissetulekust. See võimaldab elus püsida, aga ei ole piisav elamisväärseks eluks.

Seega ei tasu kindlasti II samba raha tarbimiseks, laenude maksmiseks või reisimiseks kasutada. Ainsad ratsionaalselt mõistlikud põhjused väljumiseks on, kui suudad ise seda raha pikaajaliselt 10+ aasta jooksul tunduvalt parema tootlusega investeerida või sul on seda raha vaja elupäästvaks operatsiooniks (ei, iluopid ei lähe arvesse) või sul on haigus, mille tõttu sa tõenäoliselt pensioniiga ei näe.

Arvestades, et täna on olemas madalate kuludega II samba indeksfondid, siis valdav enamus inimestest seda tootlust ületada ei suuda. Lisaks tuleb väljumisel tasuda tulumaks ja edaspidi läheb 4% sotsiaalmaks II samba asemel I sambasse tänaste pensionide maksmiseks.

Seega võiks lühidalt kokku võtta, et reeglina väljuda ei tasu. II sambasse maksete peatamine aga võiks teoreetiliselt olla mõnikord kasulik, kui sinu pensioniiga on mõne aasta kaugusel ja teenid väga madalat palka.

Sellisel juhul võib sinu 4% sotsiaalmaksust I sambas anda tänu solidaarosakule parema tulemuse kui ta II sambas jõuaks toota. Küll aga tasub meeles pidada, et I sammas ei ole pärandatav.

Olen terve hulga erinevaid stsenaariume põhjalikumalt läbi analüüsinud, alates laenude ära maksmisest kuni kinnisvara ostmise ja ettevõtluses kasutamiseni välja.

NB! Kui oled lugenud, et II samba fondide tootlused on ikka väga jubedad ja raha seal põleb, siis mine loe kindlasti seda kommentaari.

* Olulisim fondijuhi otsus on see, millise hajutatuse loogikaga indeksfonde ostetakse. Näiteks investeerivad nii LHV kui ka Tuleva indeksfondid mõlemad aktsiatesse globaalse hajutatusega, aga arenevate ja arenenud turgude osakaalud fondides on erinevad.

** LHV Pensionifond XL aruanded

*** II sammast võib vaadata ka osana oma üldisest portfellist. Kui sul on lisaks II sambale suur hulk muid aktsiainvesteeringuid, siis liigutades kogu II samba vara passiivsesse võlakirjafondi, võib aktsiate osakaal portfellis olla endiselt väga suur.

Seoses Alustava investori käsiraamatu uuendamisega uueks trükiks, tuli pensioniteemad taas ette võtta ja uuendada.

By Taavi Pertman

Taavi on investeerimisega tegelenud alates 2004. aastast ning psühholoogia vastu suuremat huvi tundnud 2006. aastast saati. Ta eesmärk on panna nende valdkondade teadmised ja kogemused kokku ning aidata läbi RahaFoorumi, Eesmärgipärase investeerimise e-raamatu ja koolituste inimestel oma suurimate unistuste elluviimiseni jõuda.

6 replies on “Kuidas valida II samba pensionifondi?”

Suur tänu selle ülevaate eest! Mille järgi sa valid passiivsete indeksfondide vahel? Kas järgid lisad tootlusele ja kulule veel miskit?

Pean silmas eelkõige fonde ‘Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond’, ‘SEB Pensionifond Indeks 100’ ja ‘Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks’. Võrreldes neid kolme fonde 2017 aastat, näen et Tuleval on olnud viimase 3 aasta kõige väikesem tootlus (+6,16%) ja kõige suurem jooksev kulu (0.45%). SEB 100-l on tootlus +6,62% (kulu 0.4%) ja Swed’i K1990-1999 on tulu 7.03% (kulu 0.47%). Selle põhjal ütleksin, et Swedbanki fond on kõige tulusam, sest tootlus on kõrgeim ja kulud üsna sarnased teistele.

Aitäh

Ma isiklikult olen hetkel järginud seda põhimõtet, et kuna Tuleva on põhjus, miks meil üldse need indeksfondid täna II sambas olemas on, siis olen eelistanud nende fondi.

See, milline neist fondidest pikas plaanis parimat tootlust hakkab näitama, on natukene selline mündiviskega otsustamise küsimus. Võid vaadata näiteks siit graafikuid ja näed, kuidas sõltuvalt perioodist on erinevad fondid parema tootluse peal olnud.

Siin on mängus erinevad tegurid, mis tootlust mõjutavad. Tasude vahe sinu poolt välja toodud fondide puhul on pigem marginaalne, nii et suurem erinevus tuleneb tõenäoliselt pigem fondi sisust. Näiteks SEB fond läks 100% aktsiate osakaalule üle, kui seadus seda lubama hakkas. Tuleva otsustas, et nemad võlakirju maha ei müü, vaid lahjendavad need vaikselt nulli suunas ära. Seega hetkel on Tuleva fondis umbes 20% veel võlakirjades.

Seega lihtne järeldus oleks, et kui lähiajal tuleb veel mingi korralik börsilangus, siis Tuleva fond langeb hetkel vähem kui SEB. Samas tõusu korral jällegi SEB tõuseb rohkem ja läheb vähemalt lühiajaliselt ette.

Swedbanki puhul võiks eeldada, et väga pikas perspektiivis võib selle tootlus teistele alla jääda, kuna tegemist on elutsüklifondiga. See tähendab, et nad hakkavad vaikselt kunagi aktsiate osakaalu järjest vähendama ja see muundub vähehaaval võlakirjafondiks. Samas selle perioodi ajal, millal see aktsiatesse on investeeritud, on jällegi selline kristallkuuli küsimus, et milline neist kõige paremat sooritust näitab.

Lisaks siis ka LHV fond, mille puhul on jällegi sisu osas teistest erinevad valikud tehtud. Näiteks on sealt 25% kinnisvarafondides ja teistest rohkem osakaalu on pandud arenevatele ja piiriturgudele. Seega hinnad liiguvad teistest fondidest mõnevõrra erinevalt. Nagu ka eespool viidatud graafikult näha võid, siis mingitel aegadel on tootlus teistest parem olnud ja teistel hetkedel jällegi kehvem.

Ise olen Taaviga sama põhimõtet järgides Tuleva fondide loomisest saadik oma II ja III samba investeeringuid hoidnud Tuleva all. Ma olen viimased 2-3 aastat seda arenenud turud vs arenevad turud teemat uurinud ja jälginud ja kuigi talupoja loogika ütleb, et kokkuvõttes peaksid arenevad turud näitama parema tootlust kui arenenud turud (rahvaarvu ja seeläbi tarbijate kasv), siis reaalsus on olnud risti vastupidine. Kas võib põhjuseks olla, et arengumaades rahvaarv suureneb ja sissetulekud kasvavad, aga tooted ja teenused mida tarbitakse on ikkagi loodud arenenud riikidest pärit ettevõttete poolt, kuhu kogu tulu kokkuvõttes tagasi voolab. Lisaks veel see, et innovatsiooniks ja tootearenduseks vajalikud intelektuaalsed teadmised ja raha on ikkagi pigem arenenud riikide kontrolli all.

Alustuseks mainin ära, et päris keeruline, kui mitte võimatu, on väita, kas ja mis seda konkreetset erinevust on põhjustanud. Seega järgnev on puhtalt hüpoteetiline mõttekäik.

Samuti tasub arvestada, et 2-3 aastat on ikka väga lühike periood selliste börsi eripärade osas, et selle põhjal sügavaid järeldusi teha. Börsid kõiguvad regulaarselt üles-alla ja reaalsed erinevused ilmnevad alles pika aja peale. Samamoodi võivad need erinevused olla sellised, et teatud tingimustes on üks variant parem ja teistes tingimustes teine.

Sedasi üsna pealiskaudse vaatamise põhjal ma ise panustaksin arenenud turgude paremate tulemuste põhjusena lihtsalt massilisele rahatrükile. Mulle on jäänud mulje, et seda trükitakse ohtramalt ja jagatakse ettevõtetele rohkem kui arenevates maades. See võib muidugi ka täiesti vale arusaam olla, sest ausaltöeldes pole tundnud vajadust uurida, kes ja kuidas raha trükkimiste ja toetustega toimetab kõikjal maades.

Mis sa arvad?

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.